Fookusteemad

Kübervägivald

Tehnoloogia areng ja laiem kättesaadavus on toonud kaasa kübervägivalla kasvu. Kübervägivald pannakse toime interneti ja teiste digivahendite kaudu. Näiteks küberkiusamine, -jälitamine ja -ahistamine, nõusolekuta intiimsete (sh võltsitud) kujutiste jagamine. 

Kübervägivalla üks aina enam hoogu võtvaid vorme on nõusolekuta intiimsete süvavõltsingute loomine ja jagamine – neid on lihtne toota ja kiirelt levitada.

Karistusseadustiku järgi on seksuaalne ahistamine ja ahistav jälitamine süüteod. Nõusolekuta intiimsete kujutiste (sh süvavõltsingute) jagamine pole veel selgelt kriminaliseeritud. Selleks, et võltsingu jagamine oleks kuritegu, peab praegu kehtiva seaduse kohaselt olema tegemist lapspornoga (ohver noorem kui 18), võltsingut peab olema kasutatud ohvrina esinemiseks (identiteedivargus) või ohvri hirmutamiseks, alandamiseks või muul viisil oluliselt häirimiseks (ahistav jälitamine). Vastasel juhul toob jagamine praegu kaasa vaid väärteomenetluse. 

Kui kübervägivalla vastu puudub terviklik kaitse, väheneb inimeste turvatunne ning nad ei julge end sotsiaalmeedias vabalt väljendada. Kübervägivald sunnib naisi vaikima ja piirab nende võrdset osalemist ühiskonnas.

Naistevastane vägivald ei ole uus nähtus. Paraku loob tehnoloogia kiire areng vägivallatsemiseks üha uusi võimalusi – eriti juhul, kui ennetusega ei tegeleta õigeaegselt. 2024. aasta mais kiitis Euroopa Parlament heaks Euroopa Liidu esimese direktiivi naistevastase vägivalla teemal. Direktiiv näeb ette, et 2027. aasta 14. juuniks tuleb kõikidel ELi liikmesriikidel kriminaliseerida nõusolekuta intiimsete kujutiste jagamine, nõusolekuta intiimsete võltsingute (sh süvavõltsingute) loomine ja jagamine ning mõlemaga ähvardamine.

On tagumine aeg otsustada, milline näeb välja kaasaegne kaitse kübervägivalla vastu. Eesti peab kriminaliseerima kättemaksuporno ning nõusolekuta loodud initiimsete süvavõltsingute loomise ja levitamise. Muul juhul jäävad kübervägivalla ohvrid, sagedamini naised ja tüdrukud, kohase kaitseta.

Vägivald soovähemuste vastu

Üle 40% Eesti LGBTQ+ kogukonnast on end viimase aasta jooksul oma seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu ebaturvaliselt tundnud. Transinimeste ja eriti transnaiste vastaseid rünnakuid on Eestis kahetsusväärselt palju ning kõige rängem juhtum on olnud mõrv. Eesti Ekspress käsitles hiljutist juhtumit, kus Sofia langes jõhkra rünnaku ohvriks.

Olukorra parandamiseks on vaja teha seadusemuudatusi. Praegu ei käsitle karistusseadustik vaenumotiivi karistust raskendava asjaoluna, näiteks juhul, kui süütegu pannakse toime isiku soo, seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi tõttu.

2008. aastal, 16 aastat tagasi, võttis Euroopa Liit vastu raamotsuse (2008/913/JSK), mille kohaselt loetakse rassistlikku või ksenofoobset vaenumotiivi süüteo toimepanekul raskendavaks asjaoluks. Raamotsuse ülevõtmise tähtaeg oli 2010. aastal ning Eesti suhtes on mitteülevõtmise tõttu algatatud rikkumismenetlus, mis võib päädida trahviga. Ka 16 aastat ja mitu eelnõud hiljem ei ole vaen endiselt midagi, mida tõsiselt võetakse.

Kuigi raamotsus käsitleb otseselt rassistlikku ja rahvuslikku vaenumotiivi, annab see liikmesriikidele õigusliku aluse käsitleda raskendava asjaoluna ka muid eelarvamuslikke motiive, sealhulgas vaenu seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi suhtes. Mitmed riigid on oma riigisisest õigust vastavalt täiendanud. Näiteks kaitseb Küprose seadus inimesi ka sooidentiteedi ja soo eneseväljenduse alusel, samuti on laiendanud oma vaenukõne regulatsiooni Taani.

Eestis on eelnõu, millega loetakse süüteo toimepanek vaenumotiivil raskendavaks asjaoluks küll kooskõlastamisel, aga sarnaselt soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste seaduse eelnõuga ja LGBT+ inimeste võrdsete võimaluste tegevuskavaga ei ole muudatust Riigikokku viidud.

Eesti peab vastu võtma raamotsuse, mis käsitleb vihamotiivi kui kuriteo raskendavat asjaolu.

Mida tähendab vaenukuritegu?

Vaenukuritegusid võib pidada äärmuslikuks diskrimineerimise vormiks.
Vaenukuriteol on kaks tunnust:
  • tegemist peab olema seaduses sätestatud süüteoga (vägivald, mõrv jne);
  • teol peab olema eelarvamuslik motiiv, st see on toime pandud ohvri tegeliku või oletatava tunnuse (näiteks rahvuse, usu, seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi) tõttu.
Scroll to Top